1. Pihustamine: see on üks levinumaid meetodeid sulamipulbrite valmistamiseks. Sulametall purustatakse kõrgsurvega-gaasi või vedeliku toimel pisikesteks tilkadeks, mis seejärel kiiresti jahutatakse ja tahkutakse pulbriks. Pihustamise võib jagada gaasipihustamiseks ja vee pihustamiseks. Gaasi pihustamine annab tavaliselt parema sfäärilisusega pulbrid, samas kui vee pihustamine on odavam, kuid tekitab ebakorrapärasemaid osakesi.
2. Mehaaniline legeerimine: see meetod kasutab suure-energiaga kuuljahvatamist erinevate metallipulbrite segamiseks ning nende korduvaks-külmkeevitamiseks ja purustamiseks, saavutades lõpuks aatomi-taseme legeerimise. Mehaaniline legeerimine võib tekitada spetsiaalseid sulamisüsteeme, mida on raske saada tavapäraste meetoditega, näiteks üleküllastunud tahked lahused või amorfsed sulamid.
3. Keemiline redutseerimine: see meetod kasutab keemilisi reaktsioone metalliühendite redutseerimiseks metallipulbriks. See meetod sobib väärismetallisulamite pulbrite valmistamiseks ja võimaldab täpselt kontrollida pulbri keemilist koostist ja osakeste suurust.
4. Elektrolüüs. Selle meetodi abil saadakse metallisademed metallisoolade lahuste elektrolüüsimise teel, mida seejärel töödeldakse sulamipulbri saamiseks. Elektrolüüsil saadakse kõrge puhtusastmega pulbreid, kuid kulub palju energiat.
